Õpilasmalev
Järva valla õpilasmalev alustas tegevust 2019 aastal ning on mantlipärijaks endistes omavalitsustes toimunud õpilasmalevatele.
Maleva rühmad tegutsevad kõigis piirkondades ja osalemise võimalus on antud 105le noorele.
Alates 2022 aastast korraldab malevat Järva Valla Noorsootöökeskus
2024 aastal algab Järva valla õpilasmalevasse kandideerimine 12. aprillil ja kestab kuni 29. aprillini.
Kandideerimiseks tuleb tutvuda Järva valla Malev töökorralduse juhend, maleva ohutusjuhend ja maleva riskianalüüsiga ning esitada avaldus, mille täitmiseks on kaks võimalust:
- E-avaldus. Programmi peab sisse logima lapsevanem/eestkostja, avalduse motivatsiooni osa tuleb kindlasti tulevasel malevlasel endal täita ning avalduse allkirjastab taas vanem/eestkostja.
- Järva valla õpilasmaleva 2024 avaldus. Lae alla Wordi fail, täida andmed (soovitame arvutis täitmist), prindi välja, allkirjastab lapsevanem. Allkirjastatud avaldus tuleb viia noortekeskuse noorsootöötajale või lähimasse Järva valla teeninduspunkti hiljemalt 29. aprilli tööpäeva lõpuks.
Järva vallas toimub 2024. aasta suvel Õpilasmalev 11 rühmas/kahes vahetuses:
I vahetus 13.-28. juuni
- Albu I rühm, 8 malevlast,
- Ambla/Aravete rühm, 15 malevlast,
- Imavere rühm, 10 malevlast,
- Järva-Jaani I rühm, 8 malevlast,
- Koeru I rühm, 10 malevlast,
- Peetri rühm, 10 malevlast,
- Koigi rühm, 9 malevlast.
II vahetus 3.-16. august
- Albu II rühm, 8 malevlast,
- Järva-Jaani II rühm 8 malevlast,
- Koeru II rühm 10 malevlast,
- Koigi rühm, 9 malevlast.
Laekunud kandideerimisavaldustega tutvuvad malevajuht, rühmajuht ning piirkonna kooli esindaja. Malevasse kandideerijale peab maleva ajaks olema koolikohustus täidetud. Malevlaste valikul saab määravaks avalduse motivatsiooni osa – seega, noored mõelge hoolega see osa läbi ning osalus grupi tööintervjuul.
Kõigi tulevaste malevlastega sõlmitakse tööleping ning vanematel tuleb anda nõusolek, et noor nendel tingimustel malevas osaleb.
Sellel aastal teeme veel veidi teisiti – maleva esimesed kaks päeva (13.-14. juuni ja 3.-4. august) toimuvad malevlastele kohustuslikud ööbimisega laagrid, mille ajal viiakse läbi kõik olulised töötoad: tutvumis- ja meeskonnamängud, töötukassa karjääriplaneerimise tegevused, tööohutuse koolitus, esmaabiõpe, jne. Seega jääb igale rühmale rohkem võimalusi planeerida endale jõukohaseid vaba aja tegevusi ning enam ei ole pika tööpäeva lõpus kohustuslikke tegevusi.
Malevlaste tööaja norm on vastavalt seadusele 4 kuni 7 tundi päevas ja töönädala pikkus 5 päeva. Tööpäeva algus on kell 9.00 ja lõpp vastavalt rühma omavahelisele kokkuleppele. Ühe malevavahetuse jooksul on arvestatud ühele noorele kuni 40 töötundi. Palgamääraks 4,86 eurot (bruto) tunnis. Noortele kindlustab töö Järva Valla Noorsootöökeskus vallaasutusena ning koostööpartnerid.
Malevapäeva võib koosneda kahest osas, I pool päevast kestab 4 tundi ja sisaldada töötegemist, siis toimub ühine söömine ja II pool päevast kas jätkatakse pooleli olevat tööd või rühm lähtub oma soovidest ja tehakse huvitegevust. Kui rühma tööplaan näeb ette peale lõunase tegevuse on see kõigile malevlastele kohustuslik. Kui peale nelja tundi tööd tegevusi rohkem ei ole, siis ei toimu ka toitlustamist.
Palgaarvestuse aluseks on tehtud töötundidest tööajatabel. See tähendab, et iga malevlase kohta peetakse eraldi arvestust, kui tööd ei tee, et saa ka tööaega kirja. Iga 50 töötatud minuti kohta on õigus võtta 10 minutit pausi, mis arvestatakse töötaja sisse. Nooretele kindlustavad töö Järva Vallavalitsuse ametiasutused ning koostööpartnerid.
13.-14. aastastele malevlastele on mõeldud erinevad koristamistööd (prügikorjamine, põrandate pühkimine ja pesemine jne) Järva valla erinevais paigus; parkides ja valla asutuste esistel kõnniteedel teeplaatide vahede puhastamine ja umbrohu käsitsi kitkumine jms lihttööd, kus töövahenditeks on peamiselt kindad, hari, mopp, prügikotid, ämbrid jne.
15.-17. aastased malevlased võivad teha ka mõningaid lihttransporditöid (nt tõstavad raamatuid raamatukogus, laovad puid jne) ja kasutada järelevalve all heakorratöödel labidat ja reha. Erandkorra, eraldi juhendamise ja järelevalve all teravaid tööriistasid (käärid, noad).
Kui kehtivatest piirangutest tulenevalt tuleb teha malevas ümberkorraldusi võetakse ühendust kõigi malevlastega.
Täpsustavat infot saab rühmajuhtidelt või malevajuhilt noorsootöökeskuse juhatajalt Aune Suve-Kütilt aune.suve-kutt@jarvanoored.ee, 5380 1344.
Maleva tööde valimisel on arvestatud töölepingu seaduses seatud piirangutega. Töid teostatakse Järva valla territooriumil. Malevlasi juhendavad kogemustega ning kvalifikatsiooniga rühmajuhid, kes enne tööle asumist tutvustavad malevlastele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning viivad läbi töö juhendamise.
Infokiri lapsevanemale ja noorele - annab ülevaate maleva tingimustest.
Malev töökorraldusejuhend- on tööjuhend kõigile malevaga seotud osapooltele - rühmajuhendajatele, malevlastele ja nende vanematele, tööandjatele jne.
OHTUSJUHEND - on juhend igale malevalasele ja tööandjale, kuidas korraldada alaealiste töö noorte jaoks ohutult. Kohustuslik igale malevlasele juba enne avalduse esitamist.
RISKIANALÜÜS - on analüüs, kus on toodud ära erinevad riskid, millega võib malevlane tööajal kokku puutuda ning tegevuste kirjeldus millega riske maandatakse. Kohustuslik igale malevlasele juba enne avalduse esitamist.
MALEVASSE KANDIDEERIMINE
E-avaldus - NB! programmi logib sisse lapsevanem
Järva valla õpilasmaleva 2024 avaldus - wordi fail, mille võib alla laadida, täita arvutis (soovitame) või väljaprintida ning täida käsikirjas. Allkirjastada ja edastada hiljemalt 8. mail aadressil jarva.noorsootootöökeskus@jarvanoored.ee
Järva valla Õpilasmalev sündis peale 2017 aasta haldusreformi, kui lisaks seitsmele vallale ühendati ka seitse erinevat õpilasmalevat. Alates 2022 aastast korraldab Järva valla Õpilasmalevat Järva Valla Noorsootöökeskus. Ühe maleva suve jooksul pakume tööde pea 130 noortele. Tööd pakuvad nii erinevad asutused ja ettevõttel üle kogu valla. Maleva rühmajuhtideks on peamiselt noorsootöötajad aga kaasatud on ka rühmajuht Kaitseliidust.
Vikipedia andmetel 17. veebruaril 1967 võttis ELKNÜ KK büroo (Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee) vastu otsuse luua Eesti Õpilaste Töömalev (EÕT), mille nimeks sai 1970. aastal Eesti Õpilasmalev (EÕM).
Mõte õpilaste puhkuse ühendamisest tööga ei sündinud üleöö. Õpilaste, eriti aga linnalaste töökasvatus oli nii hariduselu juhtide kui ka kõigi nende inimeste südamel, kes tundsid muret noorte tuleviku pärast. 1966. aasta detsembris ütles Eesti NSV haridusminister Ferdinand Eisen: "Töökasvatus ei piirdu üksnes tööõpetusega. On vaja parandada seda rinnet, mis on väljaspool koolitunde. Mõelda tuleb suvistele töö- ja puhkelaagritele."
1967. aastal oli malevlasi 278, tegutses 7 rühma ja malevlase keskmine päevapalk oli 2,90 rubla. 1978. aastal oli malevlasi juba 11 728, tegutses 420 rühma ja keskmine päevapalk oli 5,12. 1980. aastal oli malevas 15 370 vormikandjat, sealhulgas 1000 täiskasvanud komandöri. 1983. aastal ületati 20 000 malevlase piir.
Õpilasmalev 2024
2024 aasta õpilasmalev on lõppenud.
Juba juunikuus alanud Järva valla õpilasmalev lõppes 19. augustil preemiareisiga Soome Linnanmäe lõbustusparki. Kui algul sai väljakuulutatud, et malevas on 105 koht, siis kahjuks ei saanudki kõik täidetud. Kuna Järva vald on nii suur on ka noorte võimalused piirkonniti erinevad. Kõige suurem konkurents tekkis Koeru ja kahjuks tuli meil jätta ukse taha 6 noort, 20 maleva kohale kandideeris seal 26 noort. Aga Aravete rühma 15 kohale oli vaid 7 kandidaati. Samal ajal Koigis ja Albu oli noori, kes said kaasa teha kahes vahetuses. Kokku sai sõlmitud lepingud 90 noorega.
Töid mida maleva jooksul tehti oli erinevaid: laoti puid, rohiti, koristati, värviti, pügati hekke kaevati liivaplatse jne. jne. Tööd tehti ka väga erineva kvaliteediga, mõni noor suure põhjalikkusega, aga oli ka neid juhtumeid, kus noorsootöötajal tuli minna teiste juurde ja sellel ajal lihtsalt oodati ja istuti endale aru andmata, et see istumise aeg ei ole tööaeg ja ei lähe tööajaarvestusse kirja. Rühmjuhid said mitmel pool selle eest pahameelt kuulda. Elu õpetab - kuigi sellised asjad said korduvalt noortega üle räägitud, tuli see neile üllatusena.
Uudsena katsetasime noortega seda, et laagri esimesel päeval käisime noortega üle kõik töö- ja elutarkused, mida võib edaspidi tööpõllul vaja olla.
Panime noored mõtlema ka selle üle, mis vahe on õpilasmaleval ja lihtsalt tööandja juures tööl käimisel. Valik on ju noore enda oma, kui oled valinud maleva, siis see tähendab grupitööd, arendavaid lisategevusi ja preemiareisi ja sellest kõigest tuleb osa võtta.
Aga mida noored ise malevast arvasid:
1. Miks sa osaled õpilasmalevas?
Marili: olen õpilasmalevas, et muuta meie valda ilusamaks ja paremaks paigaks noortele.
Mirtel: osalen õpilasmalevas, et teenida taskuraha ja sõpradega koos tegutsed.
Kädi: miks sa osaled õpilasmalevas?
Aleksei: ma osalen malevas, kuna mulle meeldib tööd teha ja raha teenida.
Laura: ma osalen õpilasmalevas, sest ma soovin oma suvega midagi kasulikku teha, nt oma koduküla koristada.
2. Kui oled varem osalenud õpilasmalevas, siis mida mäletad sellest kogemusest? Miks tulid uuesti?
Marili: olen osalenud varem ja kogemused on olnud alati head. Järva vallas on veel asju mida saaks muuta ja paremaks teha. Uuesti tulin, et uusi tutvusi saada.
Mirtel: osalesin eelmisel aastal ka õpilasmalevas, meeles on väga kuumad ilmad ning see, kui Koigi discgolfi rada korrastasime. Oli katsumuste rohke Osalesin uuesti, kuna ei karda erinevaid töid teha ning õpilasmaleva lõpus saab kõik koos aega veeta.
Kädi: kui oled varem osalenud õpilasmalevas, siis mida mäletad sellest kogemusest? Miks tulid uuesti? Ei ole varem osalenud aga väga meeldib terve malev, ja tuleksin igal võimalusel uuesti.
Aleksei: ma tuli uuesti malevasse, kuna malevas on kerge raha teenida ja mulle meeldib malevas käia.
Laura: olen malevas esimest korda, aga praegune kogemus on väga hea.
3. Milliseid töid oled teinud malevas? Kas oled neid töid ka varem teinud (nt. malevas, kodus)?
Marili: olen rohinud ja puid ladunud, poste ja bussijaamu värvinud ning teistele malevlastele süüa teinud.
Mirtel: sel aastal olen õpilasmalevas peamiselt rohinud kõnniteid ja värvinud paviljone. Olen varem neid töid teinud nii vanaema juures kui ka malevas.
Kädi: milliseid töid oled teinud malevas? Kas oled neid töid ka varem teinud (nt. malevas, kodus)? Olen malevas teinud rohimist, puude ladumist, värvimist ja koristamist jpm. Olen teinud kõiki töid kodus vähemalt korra, kuna olen esimest aastat malevas siis malevas teen esimest korda neid töid.
Aleksei: ma olen värvinud ja oled seda ka varem teinud malevas.
Laura: olen varem rohinud nt. aiatöödel või vanaema juures abis, olen ka värvinud oma kodu seina väiksena, survepesuriga pesen aga esimest korda.
4. Kuidas on sulle tööde tegemine meeldinud?
Marili: mulle meeldib tööd teha, see on rahustav ja see tekitab hea tunde, sest sa oled valla jaoks head teinud
Mirtel: rohimine on veits tüütu, kuna ala oli päris suur aga rasket midagi polnud.
Kädi: kuidas on sulle tööde tegemine meeldinud? Väga on meeldinud eriti meie maleva rühmaga, tööd saame ilusti tehtud.
Aleksei: mulle on meeldinud maleva tööd, kuna need on kerged.
Laura: minule on siiamaani väga meeldinud tööde tegemine, see võib väga lõbus olla sõpradega.
5. Miks võiksid ka teised õpilasmalevas osaleda?
Marili: õpilasmalevas osalemine annab väga palju kogemusi eluks ning ka uusi tutvusi ja sõpru kellega on koos lõbus.
Mirtel: esiteks saab ise endale taskuraha teenida ning hea võimalus erinevaid töid proovida, mida muidu võib olla teha ei saa. Muidugi ka sõpradega koos tegutsemine, kuna sageli on sõbrad suvel vanavanemate juures ja ei kohtu nii tihti kui kooliaeg.
Kädi: kuna õpilasmalev on õpetlik ja minu arust suhteliselt eluks vajalik.
Aleksei: kuna malevas on kerge teenida raha ja sealt saab töökogemust.
Laura: see aitab kasvatada oskusi tiimides tööd teha ja ka tulevikus tööde jaoks töökaaslastega läbisaamist.
6. Mida õppisid õpilasmalevas osalemisest?
Marili: õppisin paremaid tehnikaid rohimises ja õppisin ka suurtemates kogustes söögi tegemist, arendasin ka enda suhtlemisoskust ja tiimitööd
Mirtel: kindlasti arendas see koostööoskust ja kohusetunnet.
Kädi: mida õppisid õpilasmalevas osalemisest? Et kui mina tahan et ma teeks paremat ja efektiivsemat tööd tuleb lõbus ja kaasahaarav muusika tööle panna ja töö saab tehtud energilisemalt
Aleksei: ma õppisin malevas tööd tegema ja ka koostööd tegema.
Laura: õppisin seda, et kui sa teed oma külale teene ja aitad korrastada midagi, siis teised külaelanikud võivad sind väga tänada selle eest, ükskõik kui suur või väike tegevus see olla võib.
7. Mida teed teenitud rahaga?
Marili: õppisin paremaid tehnikaid rohimises ja õppisin ka suuremates kogustes söögi tegemist, arendasin ka enda suhtlemisoskust ja tiimitööd
Mirtel: plaanin osta endale kooliks vajalikke asju ning veidi meelelahutusele kulutada.
Kädi: mida teed teenitud rahaga? Panen kassase ja kogun autokooliks.
Aleksei: panen maleva raha endale juurde, et osta uus arvuti.
Laura: teenitud raha kasutan isiklikkude asjade jaoks nt. riided
8. Kas juhtus midagi huvitavat? Näiteks midagi, mis üllatas, millest varem ei teadnud midagi.
Marili: esimest korda kui ma malevasse läksin olin ma Peetri malevas ja ma suutsin enda jala kipsi kukkuda seega tegin ma pool malevat kipsis jalaga
Mirtel: üllatav oli see, et külaelanikud tulid mänguväljakut koristama, kui nägid meid rohimas aga samas oli ka üllatav see, et mõni külaelanik suhtus meie tegemistesse negatiivselt.
Kädi: kas juhtus midagi huvitavat? Näiteks midagi, mis üllatas, millest varem ei teadnud midagi. Mind isiklikult üllatas see et, meil toimuvad preemiasreisid peale malevad, mina arvasin et on ainult töö tegemine ja ühekorra ühistegevus.
Aleksei: ei ole juhtunud midagi üllatavat.
Laura: siia maani ei ole juhtunud ega üllatanud mind midagi millest ma ei ole varem teadnud.
Aitäh, kõigile malevlastele, tööandjatele ja rühmajuhendajatele ning nende abilistele.
Aune Suve-Kütt
Järva valla õpilasmaleva juht
Peamiseks tööandjaks on Järva vald, kus tehakse koostööd piirkonnajuhtide ning erinevate allasutustega. Teeme meeleldi koostööd ka piirkonna kogukondadega ja ettevõtjatega.
Noorte tööandjal tuleb arvestada, et noorte vanuserühm on 13.-17. eluaastat, ühe tööpäeva pikkus on 4-6 tundi (sõltub noorte vanusest), töö peab vastama alaealiste töötamise ohutuse tingimistele ning lisaks rühmajuhile peaks töö juures viibima tööandja poolne juhendaja.
Oleme tänulikud iga töökogemuse eest, mille noored saavad. Kuna töötasu noortele maksab vald, siis ootame koostööpartneritelt ka vastutasuks noortele – näiteks lõunasööki peale tööd, mõne ekskursiooni või väljasõidu korraldamist vms. Partnerites tööandjatega sõlmime lepingu millega fikseeritakse vastastiku kasulikud kokkulepped.
Kui Sa oled huvitatud noortele töökogemuse pakkumisest, siis palun võta ühendust Järva valla õpilasmaleva juhiga, Aune Suve-Kütt aune.suve-kutt@jarvanoored.ee tel: 5380 1344.
OÜ Tammsaare,
Liivasaare talu,
Mäeotsa Hobitalu,
Ervita Marjakasvatuse OÜ,
MTÜ Hobihobu,
AS E-Piim Tootmine,
Aivo Nugis FIE,
Kilplaste Teemapark
MTÜ, Esnagalerii jt.
I vahetus 13.-28. juuni
Albu I rühm, 10 malevlast, 40 töötundi,
Juhendajad Alliken Koršunov Albu@jarvanoored.ee, 5665 4033
Ambla/Aravete rühm, 15 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Sirle Gunin aravete@jarvanoored.ee, 503 8130
Imavere rühm, 10 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Piret Ranne, Imavere@jarvanoored.ee, 5379 6434
Järva-Jaani I rühm, 8 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Janika Nukke, Jarva-Jaani@jarvanoored.ee, 526 5985
Koeru I rühm, 10 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Kadi Tamp, Koeru@jarvanoored.ee, 551 8394
Koigi rühm, 9 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Saima Kams, Koigi@jarvanoored.ee, 5698 0781
Peetri rühm, 10 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Pille Piigert
II vahetus 5.-16. august
Albu II rühm, 8 malevlast, 40 töötundi
Juhendajad Cevin Pent, Albu@jarvanoored.ee, 5353 9640
Järva-Jaani II rühm 8 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Janika Nukke, Jarva-Jaani@jarvanoored.ee, 526 5985
Koeru II rühm 10 malevlast, 40 töötundi
Juhendaja Kadi Tamp, Koeru@jarvanoored.ee, 551 8394